Alaseljavalu: patoloogia või normaalsus?

Kes meist ei ole vähemalt korra elus kogenud alaseljavalu? See võib olla ühekordne, näiteks pärast aiatööd või raskuste tõstmist, või siis korduva/kroonilise iseloomuga.

Teadlaste sõnul on seljavalu täiskasvanud elanikkonna hulgas äärmiselt levinud ja see on maailmas kõige sagedasem töövõimetuse põhjus [1, 2]. Seljavalu tekib elu jooksul enamikul (kuni 85 %) inimestest [3]. Õige ravi korral on õnnestub sellest ebameeldivast vaegusest lahti saada keskmiselt pärast 4 nädala pikkust ravi. Siiski tekib umbes igal viiendal 20-59-aastasel patsiendil krooniline, st 3 kuud või kauem kestev seljavalu [4]. See põhjustab märkimisväärset kahju koos töövõime kaotusega ja olulist majanduslikku kahju ravikulude ning töölt puudutud aja ja tootlikkuse vähenemisest tingitud kulude näol.

Mis on alaseljavalu põhjus? Kas alati on süüdi hüpodünaamika ehk vähene liikumine?

Üksikuid valuepisoode lülisamba alumises osas võib põhjustada hüpodünaamika, nimelt istuv eluviis. Näiteks veedavad kontoritöötajad kogu päeva staatilises asendis arvuti taga, sõidavad koju bussi või autoga ja veedavad õhtu mitte jõusaalis, vaid teleri ees diivanil. Nõukogude filmid peegeldavad " tootmisvõimlemise" traditsiooni töökohal. Ettevõtte kõik töötajad, direktorist kuni lihtsa masinistini, osalesid reipamuusika saates kehakultuuripausis. Tänapäeval märgivad ortopeedid kahetsusega, et sellist traditsiooni praegu ei ole, kuigi on kontoreid, mis hoolitsevad oma töötajate eest: seavad üles tenniselaua, paigaldavad treeningmasinaid või maksavad töötajatele spordiklubide kaartide eest. Siiski on neid vähe.

Seevastu erinevalt istuvast eluviisist võivad raske füüsiline tegevus, töö maastikul, rasked kotid ja valed harjutused spordiklubis esile kutsuda ka tõsiseid alaseljavalusid.

Uroloogilised ja günekoloogilised valu põhjused

Alaselja valu võivad põhjustada mitte ainult lülisambaprobleemid, vaid ka günekoloogilised ja uroloogilised probleemid. Günekoloogiline valu lülisamba nimme- ja ristluu piirkonnas võib kõige sagedamini viidata emaka kõverusele või kroonilisele munasarjapõletikule.

Alaseljavalu võib olla ka uroloogiliste probleemide sümptomiks. Tuim valu selles piirkonnas on iseloomulik aeglasele patoloogilisele protsessile. Nende hulka kuuluvad krooniline püelonefriit, kasvajad. Neerukivide puhul võib äge valu tekkida kusejuha obstruktsiooni ehk ummistuse ja/või ägeda nefriidi korral.

Lülisamba patoloogia

Meditsiinilise statistika kohaselt on siiski üle 80% alaseljavalu kaebustest otseselt seotud selja luu- ja lihaskonna süsteemi häiretega - osteokondroos, reuma, radikuliit, alaseljavalu, neuralgia.

Treenimata lihaste ülekoormus (nt maal töötamise ajal), äkilised (ettevalmistamata) liigutused või liigne füüsiline aktiivsus võivad põhjustada seljalihaste ja nende sidekoe membraanide (fascia) mikrotraumasid. See põhjustab teravat valu alaseljas (ühel pool). Mõjutatud lihas on pinges ja lihasesse tekib lokaalne valulik sõlm. Seda nimetatakse müofastsiaalseks sündroomiks – tegemist on tavalise probleemiga, mis allub hästi ravile.

Osteokondroos on teine levinud seljaprobleem. Tänapäeval on see haigus muutunud palju "nooremaks". Varem seostati seda eakate inimestega, kuid nüüd diagnoositakse osteokondroosi juba 30-aastastel. Seljavalu ravimite valik on tohutu, kuidas teha enda jaoks õige valik ja mitte kahjustada oma keha?

Loomulikult tuleb alati pöörduda arsti poole, kes määrab kindlaks teie seljavalu põhjuse ja koostab ravikuuri. Ei tasu hakata ennast ise ravima. Kui valu on tingitud lülisamba kõrvalekalletest, suunab kogenud arst teid lülisamba röntgen- või MRT-uuringule. Uuringu tulemuste põhjal määrab ta teile põletikuvastased ravimid, füsioteraapia, ravivõimlemise, annab nõu, milliseid tegevusi tuleb piirata, suunab teid massaaži või manuaalteraapiasse.

Reeglina osutuvad tõhusaks mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (MSPVA). Need avaldavad tugevat põletikuvastast ja valuvaigistavat toimet. Siiski on nendel ravimitel on palju kõrvaltoimeid ja vastunäidustusi, mistõttu tuleb neid tarvitada ülima ettevaatusega. MSPVA-de kasutamine nõuab meditsiinilist konsulteerimist, sealhulgas nende kasutamisega seotud vastunäidustuste välistamise osas.

Spetsialistid märgivad, et sellisel juhul on sama tõhus kohalik ravi MSPVA-dega, s.t välispidised ained - geelid, kreemid ja salvid. Need toimivad ainult valulikule piirkonnale, mitte kehale tervikuna.

Teine võimalus kaela- ja õlavalu puhul: sama tõhus, kuid ohutum, kombineeritud ravipreparaadid ilma MSPVA-deta, millel on lisaks soojendav toime. Üldiselt parandavad need ravimid lihaste toitumist ja verevarustust, leevendavad krampe ja mõjuvad valuvaigistavalt.

Kui teil on alaseljavalu, te ei suuda kummarduda, ei saa kotti üle õla kanda, teil on raskusi pikalt istumise või seismisega, pöörduge arsti poole, sest kerge seljavalu võib olla märk tõsisest probleemist kehas. Mida varem te ravi alustate, seda paremad on tulemused.

1. Global burden of disease study c. Global, regional, and national incidence, prevalence, and years lived with disability for 301 acute and chronic diseases and injuries in 188 countries, 1990-2013: a systematic analysis for the global burden of disease study 2013. Lancet. 2015; 386(9995): 743-800. Doi: 10.1016/s0140-6736(15)60692-4.

2. Hartvigsen j., hancock m.j., kongsted a., louw q., ferreira m.l., genevay s., hoy d., karpinen j., pransky g., sieper j., smeets r.j., underwood m., lancet low back pain series working group. What low back pain is and why we need to pay attention. Lancet. 2018; 391(10137): 2356-67. Doi: 10.1016/s0140-6736(18)30480-x.

3. Schmidt c., raspe h., pfingsten m., hesenbring m., bastel h.d., eich w., kohlmann t.  Back pain in the german adult population. Spine. 2007; 37(18): 2005-11. Doi: 10.1097/brs.0b013e318133fad8. 4. Meucci r.d., fassa a.g., faria n.m. prevalence of chronic low back pain: systematic review. Rev saude publica. 2015; 49: 1. Doi: 10.1590/s0034-8910.2015049005874.